Senimaani oleme tutvustanud osalejaid, kes 19. septembril viiendat korda starti tulevad. Sel korral aga vastas küsimustele mees, kes 2017. aastast on olnud meie võistlusel päevajuhi rollis. Kõikidel Vooremaa Poolmaratonidel on võistluskeskuses kõlanud Timo Tarve asjalik hääl ja sisukas jutt. Timo saadab jooksjad teele ja võtab nad vastu ka 5. jooksul. Sel puhul oli ta nõus vastama mõnele küsimusele.
Oled avalikkusele tuntud eelkõige KUKU raadiohäälena ja spordikommentaatorina, nii teles kui staadionitel, vähem teada ehk mälumängukorraldaja ja raamatukoostajana. Kuidas nende tegemiste vahele on võimalik mahutada kusagil väikses külas toimuv jooksuüritus?
Minu eas on abiks juba sõber kalendermärkmik. Aga tõsisemalt jätkates, kõike annab ju mõistlikult planeerida, kui on ürituste ja sündmuste toimumine pikalt ette teada. Vooremaa poolmaratoni korraldajad on õnneks nii pika pilgu ja plaaniga, et annavad sisuliselt pärast eelmise jooksu lõppu teada, et koguneme aasta pärast samal ajal taas. Või siis helistab keegi vendadest Võsastetest juba esimese koosoleku järel uue aasta esimestel päevadel. Nii polegi muud muret, kui järgmise aasta märkmik välja võtta ning septembri kolmas pühapäev alla joonida. Tegelikult olen Vooremaa poolmaratoni jaoks alati selle aja vabana hoidnud. See pole sugugi ainult „väikese küla jooksuüritus“, vaid üks väga südamega tehtud ja hoitud kogukonna tegu, mille menu on jõudnud kaugelt kaugemale kui Jõgeva alevik või maakond. Sellistel üritustel on suisa au osaline olla.
Ilmselt polnud Sa enne esimest Vooremaa jooksu kuulnudki kohast Jõgeva alevik või sellest, et siin asub enamuse Eestis aretatud taimesortide keskus?
Tegelikult olin Jõgeva alevikust teadlik. Mälumängu- ja geograafiahuvi on olulisemad punktid Eestis ammugi kuskile teadvusesse toonud. Teadsin ka enne esimest Vooremaa maratoni, et odaviskeäss Mihkel Kukk just Jõgeva alevikust, mitte linnast pärit on. Tõsi, taimesordikeskust ei osanud enne esimest jooksu Jõgeva alevikku paigutada, vaid pidasin seda linnas paiknevaks asutuseks.
Kus kandis ja kuidas poisist meheks sirgusid?
Sündinud olen Kaliningradi oblastis, aga muidu põline tallinlane, kasvanud Kristiine linnaosas. Vaimult täiskasvanuks, usun, sain toonases Tallinna Pedagoogika Ülikoolis raadiorežiid õppides, mille lõpetasin 2002. aastal.
Kas Sinu töö ja hobi langevad peaaegu kokku või üllatad millegagi?
Ei üllata kahjuks. Töö ja hobi ei kattu isegi mitte peaaegu, vaid täielikult. Mul on õnne olnud karjääriga. Esialgu umbmääraselt ja kõhklustega tehtud valikud on läinud täkkesse. Suur rõõm on olnud ka võimalusest kõik hobidega seonduv raadios peatoimetaja(te)le välja pakkuda ning seegi tööks vormistada.
Kui suur on kontrast näiteks Tokyo olümpial kergejõustiku kommenteerida või juhtida paarisaja osavõtjaga jooksuüritust? Kas võrreldamatuid asju on üldse võimalik võrrelda või enda jaoks huvitavaks teha?
Ma isegi ei oska neid tegevusi võrdlusraamidesse asetada, lihtsalt nende tööde iseloom on sedavõrd erinev. Tokyos tuli ju vahendada kodumaale toimunu telepilti, aga Jõgeval tuleb juhtida üht väga rõõmsat ning tegusat päeva. Kui Sa pidasid kontrastide osas silmas kahe ürituse mastaape, kvaliteeti ning taset… tead, sündmuse vahendajal loomult vahet ei ole. Sarnaselt jooksjatele rajal nii Tokyos kui Laiuse voorel, kes kõik endast parima annavad, teeb seda ka vähegi professionaalsem ja kohusetundlikum teadustaja nii olümpiamängudel kui kogukonnaüritusel. Hinnaalandust ei saa teha kui sind on usaldatud rääkima parimal moel kuis oskad. Eriti kui näed, et Vooremaa poolmaratoni korraldajad on nii pingutanud parima väljatoomise nimel. Legendaarne Soome telereporter Antero Mertaranta võttis samasuguse kirega kommenteerida tiitlivõistlustel maruigavat naiste käimist kui ka Soome hokikoondise maailmameistriteks tulekut, selline suhtumine töösse on ainuõige. Muide, igal aastal rongiga Jõgevale sõites mõtlen nähtud pildile esimesel Vooremaa poolmaratonil 2017. aastal kuidas väga varasel kellaajal väga viletsa ilmaga teie meeskonna liikmed võtsid igaks juhuks rada läbi sõita ning kontrollida, kas kõik on ikka korras. Olgugi, et seda oldi tehtud juba ilmselt viis korda vähemalt. Ja nähes-lugedes kuidas te toetajatega läbi aasta suhtlete ja uhkeid auhindu poolmaratoni lauale toote… kuidas ma siis endale hinnaalandust saan teha.
Head sõnad oled igal jooksul jooksjatele kaasa andnud kohapeal, seekord Sul võimalus neile midagi ka väikese ajavaruga ette öelda.
Lisaks tavapärasele „hoidke end ja jooksukaaslasi“ tahaks Vooremaale tulijatele öelda ka: „Märgake ja tänage korraldajaid nähtud vaeva ning traditsiooni hoidmise eest!“